
Ärevus on viimastel aastatel tõusnud üheks enim kõneainet pakkuvaks vaimse tervise teemaks, ja seda põhjusega. Paljude jaoks ei ole see enam vaid hetkeline pingetunne, vaid püsiv taustamüra, mis mõjutab und, suhteid ja igapäevast hakkamasaamist. Hea uudis on see, et ärevusega toimetulek ei ole sünnipärane omadus, vaid õpitav oskus ning tihti saab esimese selguse ja praktilised tööriistad kätte just raamatutest.
Miks ärevus on ühiskonnas praegu nii suur teema?
Me elame pidevas „valmisolekus“. Aina uued uudised, sõjad ja kriisid, majanduslik ebakindlus, töötempo, sotsiaalmeedia võrdlusmoment ja unepuudus hoiavad närvisüsteemi pikalt kõrges pinges. Pandeemia lisas sellele ebakindluse ja isolatsiooni, mis keeraski paljudel „helitugevuse põhja“.
Ärevus kipub muutuma krooniliseks, kui me seda ei märka. Lühiajaliselt on ärevus kasulik – see on keha häiresüsteem. Aga kui häirenupp jääb pikalt sisse, hakkab see mõjutama und, suhteid, otsustusvõimet, tervist ja lõpuks ka enesehinnangut. Tekib küsimus: mis mul viga on?
Ärevusega tegelemine on oskus, mitte iseloomuomadus. Õpitavad on nii eneserahustamise võtted, mõtlemismustrid kui ka see, kuidas päevarežiim ja kehalised tegevused (uni, liikumine, toitumine) ärevust leevendavad või toidavad. Just siin saavad raamatud olla heaks abimeheks.
Kuidas aru saada, et ärevus on muutunud probleemiks?
Ärevust tasub tõsisemalt vaadata siis, kui see on sage, püsiv ja takistab elu mitte ainult „enne eksamit“ või „enne tähtsat kõnet“.

Levinud märgid täiskasvanul
Märgid lapsel või teismelisel
Raamatutest saab kasulikke nõuandeid ja juhiseid, kuidas edasi
Kui ärevus segab elamist, siis tuleb sellega tegeleda. Palju abi leiab raamatutest, mis ärevuse teemat põhjalikult käsitlevad.
Täiskasvanule, kes tahab mõista, mis kehas toimub
Ellen Vora –„Ärevuse anatoomia. Keha hirmureaktsiooni mõistmine ja ületamine”
Vora lähenemine on hea neile, kellel on tunne, et ärevus pole ainult mõtetes, vaid elab tugevalt kehas. Raamat rõhutab tervikpilti: närvisüsteem, elustiil, keha signaalid ja see, miks ainult sümptomite maha surumine ei pruugi olla piisav. Ta aitab ärevust lahti harutada nii, et sa saad aru, mis on sinu „häiresüsteemi“ käivitajad ja kuidas seda samm-sammult rahustada.
Vanemale, kes tahab aidata ärevat last (ja mitte kogemata ärevust toita)
Regine Galanti – „Ärevate laste kasvatamine”
Kognitiivsel käitumisteraapial põhinev käsiraamat aitab eristada tavapärast arengulist ärevust sellest, mis vajab juba teadlikumat sekkumist. Väärtus on väga praktiline: vanem saab tööriistu, kuidas soodustada lapse julget käitumist, kuidas reageerida ärevusele nii, et laps õpiks ise toime tulema, ning kuidas olla eeskujuks.
Noorele, kes tahab konkreetseid harjutusi ja mõistmist, mitte loengut
Regine Galanti – „Kuidas ärevusega toime tulla. Abiks noortele”
Selle raamatu tugevus on „teeme ära“ lähenemine: testid ja küsimustikud, üle 30 KKT-tehnika ning teadveloleku harjutused, et noor saaks päriselt katsetada, mis tema puhul töötab. Hea valik, kui ärevus segab kooli, suhteid või enesekindlust ning on vaja lihtsaid samme, mitte ainult teooriat.
Inimesele, kelle põhiline raskus on suhtlemine ja teiste hinnang
Megan Ashley Smith – „Sotsiaalsest ärevusest vabaks”
Kui su peamine „lahinguväli“ on seltskond, small talk, esinemised, üle mõtlemine pärast kohtumisi või hirm, et „ma ütlen midagi valesti“, siis see raamat pakub praktilisi nippe ja selgitab sotsiaalse ärevuse mehhanisme. Fookus on igapäevastel olukordadel, kus oleks vaja enesekindlust ja lihtsaid tööriistu.
Teismelisele (või lapsevanemale), kes tahab ajakirjavormis kiiret ja mitmekesist tuge
Eriväljaanne – „Võitlus ärevusega teismelistele”
Ajakirjavormis eriväljaanne sobib hästi noorele, kellele mahukas raamat tundub liiga suur amps. Fookuses on teismelise elu päris teemad: eksamid, kehaga seotud ebakindlus, suhted ja otsused. Pakutakse mitmesuguseid toimetulekumeetodeid meditatsioonist maandamiseni ning toitumisest meeleteadlikkuseni, et rahu ja enesekindlus ei jääks teooriaks.
Lõpetuseks: ärevus on levinud ning abi on olemas
Ärevus ei tee sinust nõrka ega katkist inimest. See on närvisüsteemi signaal, et midagi vajab tähelepanu. Mõnikord piisab teadmistest ja harjutamisest, mõnikord on vaja lisaks terapeuti või arsti. Alustada saab aga ka väikeselt: õppida ära, mis su ärevust käivitab, millised mõtted seda võimendavad ja kuidas keha rahuneb.
Mõtle lihtsale küsimusele: kas ma vajan pigem mõistmist (miks see minuga juhtub) või tööriistu (mida ma saan kohe teha)? Esimesed vastused leiad juba raamatutest.
Sarnased artiklid









